Sinine mesiohakas on omanäolise arhitektuurse kasvukujuga püsik, mille sinakad harunenud varred ja väikesed metalljassinised õiepead lisavad päikeselisse peenrasse tugevust ning kontrastset tekstuuri. Õisikuid ümbritsevad torkivad sinakad kandelehed, mis annavad taimele ohakale iseloomuliku, kuid elegantse välimuse. Taim sobib hästi püsilillepeenra keskossa, kruusaaeda, kiviktaimlasse, kuivemapoolsesse loodusliku ilmega istutusalasse ja lõikelilleaeda. Eriti hästi mõjub koos siilkübarate, raudrohu, metssalveide, naistenõgeste, kõrreliste, kukeharjade ja teiste päikest armastavate püsikutega. Õisikud on dekoratiivsed ka vaasis ning sobivad kuivatamiseks. Istuta päikeselisse ja avatud kasvukohta vett väga hästi läbilaskvasse, pigem kuivemapoolsesse või mõõdukalt viljakasse mulda. Taim ei vaja rammusat kasvupinnast ning liiga toitainerikkas mullas võivad varred jääda nõrgemaks. Väldi rasket savimulda ja kohta, kus juurte ümber seisab talvel vesi. Pärast juurdumist talub sinine mesiohakas hästi põuda ning vajab vähe hooldust. Närbunud õisikud võib eemaldada, kuid kuivanud õiepead võib jätta sügiseks ja talveks peenrasse struktuuri lisama. Varakevadel lõika eelmise aasta varred tagasi enne uute võrsete ilmumist. Taime tasub istutada kohe püsivale kasvukohale, sest väljakujunenud juurestikuga taim ei armasta sagedast ümberistutamist. Sinine mesiohakas on hea valik, kui soovid päikeselisse aeda vastupidavat, põuakindlat ja erilise sinise tooniga püsikut, mis annab istutusele selge vormi ning sobib hästi kaasaegsesse ja looduslikku aeda.
